Neitsi Maarja leinava emana

Detail teosest „Kannatusaltar“. Brugge meistri Adriaen Isenbrandti töökoda. 1515–1520
Detail teosest „Kannatusaltar“. Brugge meistri Adriaen Isenbrandti töökoda. 1515–1520

Nüüd oleme me näinud palju pilte Maarjast ja väikesest Jeesusest. Täiskasvanuna Jeesus rändas mööda maad ja õpetas. Maarja ja Jeesus (ja kõik nende pere, sõbrad ning õpilased) olid juudid ja elasid tänapäeva Iisraeli ja Palestiina aladel. Kaks tuhat aastat tagasi oli see piirkond aga Rooma keisririigi osa ning Roomas kardeti, et juudid võivad mässama hakata. Kuna Jeesuse õpetus oli erinev sellest, kuidas enamik inimesi tol ajal mõtles, tekitas see palju kõneainet. Oli neid, kellele Jeesuse õpetus meeldis. Mõned hakkasid koos temaga rändama, neist said ta õpilased ehk jüngrid*. Aga oli ka selliseid, kes arvasid, et Jeesuse õpetus toob ainult pahandust. Mõned arvasid, et ta tahab saada kuningaks ja kui ta nimetas end jumala pojaks, peeti seda väga solvavaks. Kardeti, et ta õhutab inimesi mässule ja see võib kaasa tuua karistusi kõikidele juutidele. Nii otsustasidki ülempreestrid*, et sellest uuest õpetajast on vaja vabaneda. Otsustati lasta ta risti lüüa.

Kolgata grupp. Kristus ristil. 14. sajandi viimane veerand. Neitsi Maaja ja apostel Johannes. 1410–1430. Endine asukoht: Harju-Risti kirik
Kolgata grupp. Kristus ristil. 14. sajandi viimane veerand. Neitsi Maaja ja apostel Johannes. 1410–1430. Endine asukoht: Harju-Risti kirik

Ristilöömine oli levinud hukkamisviis, millega karistati kurjategijaid nii enne kui ka tükk aega pärast Kristuse ristilöömist. Ristisurm oli aeglane ja piinarikas, olukorra muutsid alandavamaks pealtvaatajad. Suurem osa inimesi, kes Kristuse ristilöömist vaatama tulid, olid tema vastu. Tema õpilased ja sõbrad ei julgenud sinna minna, kuna nad kartsid, et neidki võidakse riigivastastes tegudes süüdistada. Aga mõned julgemad õpilased, nagu näiteks apostel Johannes, olid risti kõrval Jeesusele toeks. Seal oli ka ta ema.

  • Vaata, millise lillena lõpevad risti haarad? Kellele need sümbolina vihjavad?

Kristuse ristilöömine on kõige olulisem ja enim kujutatud stseen kristlikus kunstis. Seda stseeni nimetatakse Kolgata grupiks*.

Kannatusaltar. Brugge meistri Adriaen Isenbrandti töökoda. 1515–1520
Kannatusaltar. Brugge meistri Adriaen Isenbrandti töökoda. 1515–1520

Maarjat risti juures on kunstis palju kujutatud, samuti on sellest kirjutatud palveid, luuletusi ja muusikat – Maarja kurbus on aidanud inimestel Jeesuse kannatusi paremini mõista.
Siin aga on üks imeilus liivakivist skulptuur. Sellise pilditüübi nimi on pietà – see kujutab leinavat Maarjat oma surnud poega hoidmas.

  • Mõtle korraks, mida see stseen meenutab?

Pietà on omamoodi kaksik kõikidele piltidele, mis kujutavad Maarjat väikese Jeesuslapsega. Emaarmastust ja neitsi Maarja valu edastav pilt vastandub sümboolselt pilditüübile, kus noor naine hoiab õnnelikult süles oma vastsündinud poega. Maarja Jeesuslapsega ja ema surnud pojaga sümboliseerivad Jeesuse maise elu algust ja lõppu.

Pietà. Leinav neitsi Maarja surnud pojaga. Algne asukoht: Riia Jaakobi kirik. Umbes 1400. Läti Ajaloomuuseum
Pietà. Leinav neitsi Maarja surnud pojaga. Algne asukoht: Riia Jaakobi kirik. Umbes 1400. Läti Ajaloomuuseum